Aristoteles

Luulekunstist


Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Algselt ilmunud ajakirja "Keel ja Kirjandus" numbreis 7-8/1982.


Aristotelese "Luulekunstist" ehk traditsioonilise pealkirjaga "Poeetika" kuulub nn. esoteeriliste ehk akroamaatiliste tööde hulka, mis polnud määratud mitte avaldamiseks, vaid koolisiseseks kasutamiseks, olles seega midagi lektorikonspekti taolist. Teost dateeritakse aastaisse 336-322 e.m.a. Oletamisi on võimalik seegi, et meie ees pole mitte Aristotelese enda tekst, vaid mõne tema kuulaja üleskirjutused või siis kellegi hilisema lugeja konspekt-resümee. Selge on igatahes see, et meieni jõudnud "Poeetika" on nii sisuliselt kui ka keeleliselt lõplikult redigeerimata, temas võib leida mõningat järjekindlusetust ja vasturääkivusi.

Käesoleva tõlke aluseks on I. Bywateri väljaanne: "Aristotle on the Art of Poetry, a revised text with critical introduction, translation and commentary by I. Bywater" (Oxford, 1909). Peale selle on tõlkijal kasutada olnud S.H. Butcheri (New York, 1951, 4. tr.) ja R. Kasseli (Oxford, 1968, 2. tr.) väljaanded ning tõlgetest: R. Kleis, katkendid "Kreeka kirjanduse antoloogias", Tallinn, 1964, lk. 459-468; H. Stich, Leipzig, 1887; E.G. Schmidt, Leipzig, 1972; V. Appelrot, Moskva, 1957, 1. tr. 1893; N. Novosadski, Leningrad, 1927; M. Gasparov, Moskva, 1978 (raamatus "Aristotel' i antichnaja literatura", lk. 111-163). Juhtudele, kus tõlkija on kõrvale kaldunud Bywateri poolt aktsepteeritud tekstist, eelistades erinevat käsikirjalist lugemit, erinevat konjektuuri või tõlgendust, on osutatud vaid siis, kui teine lugem või tõlgendus annab olulise erinevuse. Tõlkes tõlkija poolt lisatud sõnad on paigutatud noolsulgudesse. Tekstikriitilises mõttes tähistavad noolsulud konjektuurilist teksti täiendamist, nurksulud tekstist eemaldamist, rist teksti rikutust ja asteriskid lakuuni. Lisaks traditsioonilisele jaotusele peatükkideks osutatakse veerisel lausete alguse puhul Berliini akadeemilise väljaande (1831) paginatsioonile, mille järgi Aristotelesele tavaliselt viidatakse: neliknumber osutab selle väljaande leheküljele, täht veerule ning viimane number reale. Kaldjoon tekstis märgib vastavalt uue veeru või lehekülje algust. Viiteid originaalkeelele, mis on tekstist lahutamatud, antakse tekstis tavalistes ümarsulgudes (ega eraldata neid märkustesse).
Teos on liigendatud peatükkidesse. Siit võib lugeda nende sisu lühikirjeldust.


Kommentaarid

Kommentaarid sisaldavad teksti mõistmiseks hädavajalike selgituste miinimumi minimaalses mahus. Mis puutub üksikasjalisematesse selgitustesse ja tõlgendustesse, "Poeetika" kohasse vanakreeka kirjandusteoreetilise ja esteetilise mõtte ajaloos ning tema tähtsusse ja tähendusse kesk- ja uusaja jaoks, siis viitame rohkem kui rohkearvulise kirjanduse seast S.H. Butcheri eksegeesile "Aristotle's theory of poetry and fine art, with a critical text and translation of "The Poetics" " (Edinburgh, 1895, New York, 1951, 4. tr., lk. 113-407); väljaandeile A. Gudeman, Aristoteles peri poiêtikês. Berliin ja Leipzig, 1934 (komment. lk. 75-454); La Poetica di Aristotele, ed. e comm. da A. Rostagni. Torino, 1928; Aristotle, Poetics. Introduction, commentary and appendixes by D.W. Lucas. Oxford, 1968 (313 lk.); G. Else interpretatsioonile "Aristotles's poetics, the argument". Cambridge, 1957 (670 lk.); L. Cooperi ülevaatele "The Poetics of Aristotle, its meaning and influence". New York, 1956 (1. tr., 1923), ning meil kättesaadavamaist T. Milleri kirjutisele "Aristotel' i antichnaja literaturnaja teorija" raamatus "Aristotel' i antichnaja literatura" (Moskva, 1978, lk. 5-106), N. Novosadski eessõnale 1927.a. tema tõlkes ilmunud venekeelses "Poeetikas" (koos bibliograafiaga) ning F. Petrovski ja A. Ahmanovi artikleile 1957.a. ilmunud Appelroti tõlke väljaandes. Andmeid uuemaist uurimustest ja seisukohtadest ning bibliograafia võib leida ka nt. raamatust: A. F. Losev, Istorija antichnoj èstetiki. Aristotel' i vysshaja klassika. Moskva, 1975.

Märkustes kasutatud lühendid:


Aristotelese Poeetika kohta käivad materjalid internetis


Võrguversioonist

Tõlget saatvate kommentaaride rohkuse tõttu on tekst esitatud peatükkide kaupa, kusjuures ekraani parempoolne osa on jaotatud kaheks eraldi alaosaks, millest ülemises on võimalik lugeda tõlget, alumisse aga ilmuvad kommentaarid (mingi kindla kommentaari lugemiseks tuleb klõpsutada märgitud sõna või väljendit ülemises raamis).
Palju tänu Jaan Undile, kes võrguversiooni tarvis kõrvaldas mõne trükisõnasse jäänud ebatäpsuse.
Võrguversiooni on vormistanud Ivo Volt ja Katre Kaju.

Peatükid:

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13.
14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26.
[NB! Sisestamine on pooleli: olemas on kogu tekst ning peatükkide 1-5 kommentaarid]


TÜ klassikalise filoloogia õppetool